Cardioza

HOIA OMA SÜDAME TERVIST

TÕHUS TOIME

Kaitseb veresooni ja aitab säilitada normaalset vererõhku

VÄHEM STRESSI

Õhtusel ajal manustades soodustab uinumist ja parandab unekvaliteeti stressirohkel ajal

LIHTNE KASUTADA

Vaid 1 tablett päevas

FAKTE SÜDAMETÖÖST

Süda on inimese kehas ainuke lihas, mis ei puhka kunagi.

Süda teeb iga päev 100 000 lööki ja pumpab sealjuures 7000 l jagu verd.

Veresoonte kogupikkuseks inimese kehas on 96 000 km, see on rohkem kui 2 ringi ümber maakera.

Mis on hüpertensioon?

Normaalne vererõhk on 120/80 mmHg, igas vanuses.

Hüpertensioon ehk püsivalt kõrge vererõhk näitab, et süda ja veresooned on ülekoormatud.

Kõrgenenud vererõhu põhjuseks on enamasti ebatervislik elustiil, veresoonte elastsus väheneb, mis toob kaasa vererõhu tõusu.

PEAVALUD

VÄSIMUS

Normaalne vererõhk

Prehüpertensioon

Hüpertensioon

SÜDAMEKLOPPIMINE

TASAKAALUHÄIRED/ PEARINGLUSED

*https://www.haigekassa.ee/blogi/kuidas-alandada-korgenenud-vererohku

Osta kohe

Pärilikkus

Suurenenud vööümbermõõt

Kõrge kolesterool

Stress

Ebatervislik dieet

Vanus ( m > 45, n > 55 )

Ebapiisav füüsiline aktiivsus

Suitsetamine

Kõrge vererõhk

Diabeet

Vanusega kaasnev kõrge vererõhk

Vananedes veresooned kaotavad elastsust,
keskealistel inimestel esineb juba üle 50%-l kõrgenenud vererõhku.

Hüpertensiooni esinemissagedus (%)

mehed

naised

Kõrge vererõhuga kaasnevad tüsistused

Tüsistusi tekitab püsivalt kõrge (üle 140 /90 mmHg) või ka kõikuvate
väärtustega vererõhk. Tüsistused tekivad pika aja jooksul, saabuvad ootamatult ja
on pöördumatud:

AJUINSULT (HALVATUS)

NÄGEMISKAHJUSTUS

SÜDAMEPUUDULIKKUS

SÜDAMEINFARKT

NEERUPUUDULIKKUS

EREKTIILSUSHÄIRE (MEESTEL)

Milline on normaalne vererõhk?

Madal vererõhk:

<90/<60 mmHg

Normaalne vererõhk:

120-130/80-84 mmHg

Kõrge vererõhk:

(prehüpertentsioon) 130-140/85-90 mmHg (hüpertensioon) >140/>90 mmHg

Vahemeremaade dieet

Vahemeremaade dieet aitab võrreldes tavalise rasvavaese dieediga vähendada ajuinsuldi ja südameinfarkti riski 39% efektiivsemalt.

Vahemeremaade dieedis on tähtsal kohal puu- ja juurviljad, kaunviljad, täisteratooted, aga ka kala ja mereannid. Eriti olulised on oliivid, sest sisaldavad suures koguses antioksüdante.

Antioksüdandid aitavad taastada veresoonte loomulikku elastsust ja vähendada põletikku veresoontes, mis toob kaasa vererõhu languse.

PRANTSUSE PARADOKS

Südamearstide seas hästi tuntud Prantsuse paradoks seisneb selles, et kuigi Prantsusmaal tarbitakse rohkelt loomseid rasvu, on seal südameinfarkte väga vähe ja keskmine eluiga kõrgemaid maailmas. Selle põhjuseks peetakse just mõõdukas koguses regulaarset kvaliteetse punase veini joomist söögi kõrvale.

Uuringud on näidanud, et aterosklerootiliste haiguste risk mõõdukal (100/200ml) kvaliteetse punase veini tarbimisel toidu kõrvale on vähenenud 20‑30%, sest punases veinis on palju tugevaid antioksüdante, mis takistavad halva kolesterooli kleepumist ja tungimist veresoonte seina.

Samas aga südamearstid hoiatavad, et igasugune kogus alkoholi kahjustab südamelihast ning vähendab selle võimet organismi verega varustada. Süda ja veresooned on õnnelikud, kui oleme karsked.